Raamatu sünniloost

Raamatu "Otsides spunki. Tartu Ülikooli töötajate mäletusi reisimisest Nõukogude Liidu ajal" sünnihetk on mul senini meeles. Jalutasin parasjagu oma pisitütre Emilyga Emajõe ääres. Tema magas vankris, mina kuulasin ERRi saadet „Kuula rändajat“, kus saatejuhil oli külas David Vseviov. Tema jutustatud lood Nõukogude Liidu ajal reisimisest panid mind omaette muigama. Tänase päeva lastele, sealhulgas Emilyle, kõlab see kõik umbes sama uskumatuna nagu oleks kõlanud neiueas minu vanaemale jutt sellest, et paari tunniga on võimalik lennata Eestist Pariisi. Mu vanaema teadis, kui ajamahukas ettevõtmine oli külaskäik paarikümne kilomeetri taha õele külla, sest alternatiivina kondimootorile oli toona kasutada sõna otseses mõttes hobujõud. Rändamine vaid loetud tundidega sadade kilomeetrite kaugusele, rääkimata tuhandetest, tundus talle ilmvõimatu.

Kui tänastel maailmaavastajatel on võimalik valida hotelli, hosteli, apartemendi ja veel terve rea eri võimaluste vahel, siis Nõukogude Liidu ajal oli hotellis ööbimine valitute privileeg. Henn Vallimäe jutustab raamatus, kuidas tema Moskvas öömaja leidis.

Täna piisab vaid aadressi sissetrükkimisest ja Google Maps, Nokia Drive või muu äpp aitab ilma erilise mureta tundmatusse kohta kohale jõuda. Erich Kukk ja mitmed teised autorid avavad raamatus lugeja silmad Nõukogude Liidu aegsete kaartide täpsuse ja õigsuse osas.

Täna on võimalik igal sammul teha telefoniga selfie’sid, piltide klõpsimiseks pole tarvis rasket ega ruumimahukat fotovarustust. Raamatus on nii mõnigi pilt, mille eest oleks piltnikke võinud tabamise korral oodata karmim karistus kui ametniku hoiatav näpuviibutus.

Kokkuvõtlikult, raamat aitab loodetavasti tänastel noortel avastada ja toonastel noortel meenutada, kuivõrd teistsugune on maailm praegu võrreldes Nõukogude Liidu aegsega. Usun, et raamatu lugeja saab nii mõneski mõttes targemaks ja leiab, mille üle mõtiskleda.

Tänan häid Tartu Ülikooli kolleege, kelle lood raamatust leiate. Tänan Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituuti ja sotsiaalteaduste valdkonna dekanaati, kes toetasid raamatu väljaandmist.

Raamat on minu kummardus alma mater’ile, millele olen tänu võlgu nii hea hariduse, toreda töökoha kui parima abikaasa eest, keda oskaksin soovida. Samuti on mul hea meel, et raamat valmis Eesti Vabariigi 25. taassünnipäevaks. Olgu see minu kink kodumaale.

Mõtlesin, et raamatust võiks lisaks lugemisrõõmule veel head sündida. Seepärast toetame saadava tuluga Tartu suurperede laste muusikahariduse omandamist.

NB! Seda raamatut poelettidelt ei leia. Raamatuid saab osta Tartu Ülikooli üliõpilasesindusest (Ülikooli 18b) ja tellida, täites veebilehe osas "Kuidas raamatut osta?" tellimuse vormi. Kiirusta ostma, sest raamatuid on piiratud arv! 

 

Kerly Espenberg, Tartus, 19. augustil 2016